Reede, 12. märts 2010

Ajaloost. 1.osa

Teadaolevalt tegutses Adavere raamatukogu 1898. aastast, tegevusluba väljastati 1907. Esialgu hoiti raamatuid Puiatu külas. 1907 - 1910 oli raamatukogu nn Eduardi koolis, kus raamatuid laenutas kooli juhataja Jaan Okas. Kuna aga nimetatud kooli valitsus ei lubanud raamatukogu Eduardi kooli juures ega õpetaja vastutusel pidada, otsustas Adavere vallavolikogu maksulise raamatukogu taas vallamaja juurde üle viia ja vastutajaks nimetada volikogu liikme Aleksander Pedriksi.Edaspidi laenutasid raamatuid vallasekretärid Andres Rebane, Paul Nõmmik ja Eduard Kanavald.
1920. aastal asutati Karl Kuti, Juta ja Jüri Paukase ning Andres Ratsi algatusel Adavere Lugejate Ring. Liikmeid oli 50 ringis, korraldati kursusi, pidusid, õpiti näidendeid. Seltsi ruumid olid Rosalie Tikkari majas Puiatu külas ja tema korraldada oli ka raamatukogu. Raha raamatute soetamiseks saadi pidude piletite müügist. Lugejatelt võeti kautsjoni, mis tagastati lugeja lahkumise korral. 1940. aastal likvideeriti Adavere Lugejate Ring ja selle raamatukogu, muu vallasvara ning asjaajamise-arvepidamise raamatud anti nüüd vallavalitsuse korraldusel juhatajaks määratud Rosalie Tikkarile üle. Nüüd olid mõlemad raamatukogud juhataja juures kodus ja sinna võis igal ajal minna, sest Rosalie Tikkaril olid jalad haiged ning ta liikus vaid ratastooliga.
1944. aasta lõpust alates tegutses raamatukogu Adaveres, 1845. aastal ehitatud mõisateenijate majas. Pärast ümberkolimist sai juhatajaks Elise Konstantinova. Vanu inventariraamatuid sirvides võib näha, et aastail 1951-1953 kustutati aegunutena kõik enne 1944. aastat ilmunud raamatud, näiteks K.Hamsuni "Maa õnnistus", J.Habbertoni "Helena lapsukesed", saati siis K.Ristikivi "Rohtaed" või M.Underi "Verivalla". Suurele laastamistööle vaatamata oli 1957. aastal arvel juba 4130 teost, oli lugemiseks 4 lauda ja 8 tooli. Massitööüritused olid enamuses kas poliitilistel või põllumajanduslikel teemadel ja viidi läbi ka karjafarmis loomade söötmisest ning põllupeenral traktorite hooldamisest!
Aastatel 1957-1961 andis lugejaile raamatuid rahvamaja juhataja Osvald Moks ja siis peeti harivaid loenguid kinoseansside sees.
1961-1969 oli juhatajaks kohalik eriharidusega noormees Aleksei Zukovits, kes organiseeris mitmeid kohtumisi kirjanikega. 1964 likvideeriti Adavere kooli raamatukogu, raamatud anti üle kooli raamatukogule. Moodustati ühiskondlik lasteosakond, mida juhatas 7. klassi õpilane Enno Perm. Õpilaste hulgast oli 8 laenutajat, kes paarikaupa eri päevadel lapsi teenindasid ja kandsid uued raamatud inventariraamatusse, parandasid lagunenud teoseid, hoidsid korras riiulid.
1965. aastal avati rändraamatukogud Adavere näidissovhoosi osakondades Pilul ja Vitsjärvel, laenutajateks vastavalt Meta Kotkas ja Inge Naarits, mis hiljem 1947. aastal muudeti laenutuspunktideks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar